üks kurvakuju-rüütel,
murtud tüvega puu,
jäi juurdlema üksi,
kus päike, mis suund...
ei märgand ta taevast,
ei päikest, ei tuult
kuulates kurbust
mis tuli ta suult
nii päev päeva järel
juurdles ja juurdus
kuniks sügav ta tarkus
ning tugevam vaim
skip to main |
skip to sidebar
Siin maailmas on igas päevas midagi ilusat ja head...
No comments:
Post a Comment