kui sa tuled, kui sa tuled
vaikselt vaikus saabub siis
nagu meri maabuks randa,
rahunemas laine tiib...
teadmatus ja ebakindlus
kaovad mõtteist, südamest
endistviisi hea ja soe
hakkab sinu embusest
miks või miks ka mitte
painaja kui paitus hea
su sülle nüüd tahaks peita
kõik mured, mis sügaval...
peida oma mõtteotsad
unusta kõik muu
aeg, mis jätnud kaebe-helmed
puhub unetiib...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment